Inimesed

Marje Metsur: „Jüri elas oma elu rutates, justkui teades, et lõpp on lähedal. Aga ta jõudis väga palju. Ma usun, et nii pidi minema ning ma usun saatusse.“

Lauri Nebel meenutab head sõpra Jüri Aarmat: „Tänase päevani mõtlen, et mida te naljatate, Jürka tuleb kohe-kohe nurga tagant välja.“ (4)

LISA KOMMENTAAR

6. juuni 2020, 18:44
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
aja hetk7. juuni 2020, 00:15
Antud hetkel ei ole see üldse tähtis
Tädi Maali6. juuni 2020, 11:48
Mina ei peagi midagi nn. tarka Aarma kohta kirjutama, seda peaks eelkõige teatri- ja teised kultuuririndel Aarmaga koostöötanud asjaosalised tegema. Omalt poolt võin öelda, et olin suur Aarma austaja ja olin väga õnnetu kuuldes tema traagilisest hukkumisest. Praeguse kirjutise autor on Lauri Nebel, kes ise on olnud end suurteks korüfeedeks pidavate tegelaste poolt ebaõiglaselt koheldud! Usun, et ka Aarma sai selle osaliseks, kui ta teatrist pidi lahkuma. Sellega seoses kadus tema silmis ka elurõõm! Küllap teatud tegelased ei julgegi tema nime suhu võtta, kuna neid vaevab süütunne!
Tädi Maali6. juuni 2020, 08:47
Mitte ühtegi kommentaari, ega mälestusrida Jüri Aarma surma-aastapäeva kohta? Selle inimese kaotus oli Eesti kultuurile väga suur, ehk see selgub alles edaspidi, kui tõeline kultuur igasuguse tilu-lilu asemel jälle ausse tõuseb!
Elu läheb edasi!6. juuni 2020, 11:08
Mida tarka ise tema mälestuseks siis nüüd kirjutasid? Su kirjapandu noomib hoopiski teisi inimesi.