Marje Metsur: „Jüri elas oma elu rutates, justkui teades, et lõpp on lähedal. Aga ta jõudis väga palju. Ma usun, et nii pidi minema ning ma usun saatusse.“
Mina ei peagi midagi nn. tarka Aarma kohta kirjutama, seda peaks eelkõige teatri- ja teised kultuuririndel Aarmaga koostöötanud asjaosalised tegema. Omalt poolt võin öelda, et olin suur Aarma austaja ja olin väga õnnetu kuuldes tema traagilisest hukkumisest. Praeguse kirjutise autor on Lauri Nebel, kes ise on olnud end suurteks korüfeedeks pidavate tegelaste poolt ebaõiglaselt koheldud! Usun, et ka Aarma sai selle osaliseks, kui ta teatrist pidi lahkuma. Sellega seoses kadus tema silmis ka elurõõm! Küllap teatud tegelased ei julgegi tema nime suhu võtta, kuna neid vaevab süütunne!
Mitte ühtegi kommentaari, ega mälestusrida Jüri Aarma surma-aastapäeva kohta? Selle inimese kaotus oli Eesti kultuurile väga suur, ehk see selgub alles edaspidi, kui tõeline kultuur igasuguse tilu-lilu asemel jälle ausse tõuseb!
KOMMENTAARID (4)