Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tuli mõte Pärnus jõe alla tunnel teha  

Tõnis Erilaid, 5. juuni 2020, 00:11
Foto: Tiina Kõrtsini
Pärnus oli häda. Linnavalitsus murdis aastakümneid pead, kuidas jõele korralik sild ehitada. Ajutise nahksillaga oli ainult muret. Jäämineku ajaks tuli see kõrvaldada. Mõnikord jäädi hiljaks ja siis viis jää silla minema – muulide vahele või isegi kaugemale merre. Laevasõiduhooaja alates tuli sild alatihti keskelt lahti kiskuda, et sealt läbi pääseks. 

Läinud sajandi 30. aastatel hakati siis lõpuks sillaehitamisest tõsisemalt rääkima.

1933. aastal tegi aga kogenud ehitusmees Karl Klein, kes sõja ajal oli 26 tunniga silla üle Daugava ehitanud, ettepaneku: rajame silla asemel tunneli. See oleks kolm korda odavam teha ja sobiks sõja korral näiteks gaasivarjendiks.

„Tunneli valmistaksime vastupidavast betooni erisegust. 30meetrised tunneliosad tehakse maa peal valmis ja uputatakse jõe põhja kaevatud süvendisse, kus tuukrid ühendavad need omavahel. Linn kasvab ja tunnel tuleb teha muidugi avar, et tulevikus mahuks sinna sõitma ka rong,“ tutvustas Klein oma plaani Uudislehele. Ajalehe kinnitusel olevat ka linnavalitsus ja veeteede amet omapärase idee vastu huvi tundnud.

Tunnelit jõe alla Pärnu siiski ei saanud. Suursilla ehitus algas 1936. ja lõpetati 1938. aastal. Kaldasammaste vahel oli raudbetoonsild 210 meetrit pikk. Keskmine ava oli terasest ning elektrimootorid tõstsid selle minuti-pooleteisega üles, et laevad läbi pääseksid. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee