Foto: Anni Õnneleid
Eesti
3. juuni 2020, 00:08

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis rong kuritahtlikult kraavi lasti

„Mis lihasse ja luusse lõikas, oli vigastatud veduri häälitsemine – nagu surmavalt haavatud metslooma ulgumine. Siis hakkasid kõrvu kostma ka haavatute oiged ja kisa,“ meenutab 1924. aasta 3. juunil Kaarepere ja Jõgeva vahel toimunud rongiõnnetust sellest eluga pääsenu.

Nimelt oli Irboskast Tallinna teel olnud 11 vaguniga postirong number 4 kell 1.15 öösel paar kilomeetrit enne Jõgevat pealt kahemeetrise kõrgusega raudteetammilt kraavi kihutanud. Selles oli 384 sõitjat. Nende seas olid ka riigikogu liikmed, kes kiirustasid hommikusele istungile – karskustegelane Villem Ernits, professor Lauri Kettunen, prokurör (hilisem kohtuminister) Johan Möller jpt.

„Kallakust alla sõites vaatasin üksisilmi ette rööbastele. Tee paistis sirge ja tervena. Äkki, välgukiirusel, kadus tee silme eest. Jõudsin veel pidurit tõmmata ja mäletan, et järgmiseks lamasin vesises turbakraavis. Olin mutta kaevunud vedurist välja paiskunud,“ meenutab vedurijuht, kellele õnnetus tuli sama ootamatult kui reisijatele.

Kohapeal suri kümme ja haiglas üks inimene. Kuus said raskemini ja paar kergemini vigastada.

Uurijad selgitasid välja, et keegi oli tõmmanud paari rööbast liipritega ühendavad poldid paremal teepoolel välja. See võiski raske õnnetuse põhjustada. Kurjategijat ei tabatudki. Samas kandis oli kaheksa päeva eest samuti liipripolte välja kistud. Õnneks jõuti sellele enne rongi tulekut jälile.