ÕL VIDEO | 30aastaselt kitarrivirtuoosiks ehk Kas vanale koerale enam uusi trikke õpetab?
Et eriolukorra ajal oli kodus vaba aega maa ja ilm, mõtlesin tükk aega, et võiks omale mingi hobi tekitada. No okei, mul oli muidu ka hobi, aga rahvatantsutrenne, nagu ka sadu muid treeninguid, eriolukorra ajal ju ei toimunud.
Ühel hetkel hakkas Jalmar Vabarna Instagrami vahendusel kitarritunde andma, mida ma aeg-ajalt huvi pärast ka vaatasin. Ja sain kohe aru, et need on mõeldud siiski inimestele, kes pilliga midagi teha oskavad. Ja noh, kitarri mul ju ka polnud. Kui ta ühel hetkel aga teatas, et teeb online-kitarrikooli, oli asi selge – kuskilt tuleb sebida pill ja härjal sarvist haarata.
Tegelikult ma ei tea ju, kas minus üldse mingit kitarrisoont on ja äkki olen ma selles asjas täiesti lootusetu. Otsustasime Jalmariga, et proovime sügiseni ja vaatame, mis saab – äkki võtan selleks ajaks juba tema koha mõnes bändis ülegi (nali, jah, pärast esimest tundi sain aru, et ma ei saa ilmselt kitarrimängu isegi aastaks 2050 selgeks).
Pean tunnistama, et enne seda kui ma pilli päriselt kätte võtsin, olin ma küll bravuurikas – kui raske see ikka olla saab? Eeehhh... jahhh.... käsi, mis kitarri kaelal koha sisse võtnud, on juba umbes minutiga krampis ja sõrmeotsad omandavad umbes sama kiirelt punase värvi ja saavad külge kitarrikeelte tekitatud sügavad triibud. Valus on ka natuke.
Õnneks läheb esimese akordi, e-molli, õppimine suhteliselt lihtsalt, sest väga palju kätega kitarril võimlema ei pea. Kui asi jõuab aga d-duurini ning akordide vahetamiseni, läheb asi ikka päris käest ära.
Vaata videost, kuidas kulges minu kahe esimese akordi õppimine ning millised tunded mind selle kõige juures valdasid. Seda, kuidas asjad edasi kujunevad, vaatame juba umbes kuu aja pärast uues videos.