Foto: Aldo Luud
Eesti
2. juuni 2020, 00:18

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ärimees tahtis lammutada Sangaste lossi

„Krahv Bergi Sangaste lossi võlg ulatub aukartust ulatuva summani. Võlausaldaja on Valga metsakaupmees Schein. Kuuldavasti kavatseb ta lossi lammutada, et saada sealt materjali mõne teise ehituse tarvis,“ kirjutasid mõned ajalehed paaniliselt 2. juunil 1938.

Uus Eesti lisas 28. juunil: „Ärimees Schein on asunud lossipargist maha võtma põliseid tammi. Siin astusid võimud vahele ja panid pargi maha saagimise seisma. Nagu kuulda, on ärimees nüüd asumas Sangaste lossi lammutustöödele. Loss on ehitatud parimast väärtuslikumast telliskivist. Põrand on tehtud Egiptusest toodud erilisest puuparketist, mis Niili vees immutatud ja on muide nii tugev, et inimese küüs näiteks ei suuda sellele jälge jätta. Siseseinad on tammepaneelist ja punasest puust. Lossis on umbes 100 ruumi suitsulõhnata ahjudega.“

Lammutamisest ei saanud siiski asja, aga samas ei osatud XIX sajandil ehitatud Tudori stiilis lossiga midagi ette võtta. Mõeldi, et sinna tehakse kool. Hoone  vaadati üle. Leiti, et seal on liiga pime – seega ei kõlba see õppasutuseks. Postimees kirjutab 5. juunil 1940: „Bergi peamine pärija, Soome kodanik Erna Berg, elab ise Tallinnas ja mõisa enam ei majanda. Praegu seisab suur hoone tühjalt kinniste ustega.“

Nõukogude aja algul sai lossist heinaküün ning 1969. aastal tehti sinna pioneerilaager. Tegelikult võeti kauni lossiga alles sel sajandil midagi kasulikku ette.