Kuusiku poeg Hannes Praks on oma murega enne “Kuuuurijat” pöördunud ka teiste telesaadete poole. “Tahaksin, et ka avalikkus saaks teada, milliste skeemidega Eestis tegeletakse,” ütleb Hannes. Telesaatega kaasnenud tähelepanust hoolimata pole olukorrale seni lahendust leitud. “Kinnistut me tagasi saanud ei ole ja üldse on asjad toppama jäänud,” ütleb Hannes.
Notariaalne tõestamine peaks suurendama isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Paraku sai notar Robert Kimmel tehingu teostamise eest trahvi 6400 eurot.
“Moodustati komisjon, mis hakkas asja uurima, ja selgus, et notar on töökohustusi rikkunud,” ütleb Hannes Praks.
Mis siis ikkagi juhtus? Hannes Praksi sõnul päris tema isa Harri Kuusik krundi oma vanavanematelt. Hannese isa käis krundi pärast aastakümneid kohtus. Kuusik vaidles selle üle, et kinnistu tagastati talle vaid osaliselt, kuna nõukogude ajal ehitati maja suures osas ümber.
Tänaseks on Harri Kuusiku kinnistuosa sisuliselt endale saanud Kuusiku kohtuoponent Jüri Kappet. Täpsemalt tema poja Ivo Kappeti ettevõte.
Sellesama aastakümneid kestva kohtuvaidluse tõttu otsustas Harri küsida oma sõbra poja käest laenu. Harri säästudest ja sissetulekutest oli suur osa kulunud kohtuvaidlusele. Harril tekkisid võlad ja probleemid. Harri sõber soovitas küsida raha oma poja käest.
Harri poja Hannese sõnul oli isal vaja 30 000 eurot.
Harri vana tuttava poeg aga otsustas raha laenata ebaharilikel tingimustel. Nimelt nõudis ta, et Kuusik vormistaks kõnealuse kinnistu tema firma nimele.
“Nii palju kui mina olen kuulnud, siis algselt arutatigi laenamist,” ütleb Harri poeg Hannes Praks. “Lõpuks nad muidugi ei andnud laenu, vaid olid nõus tegema tagasiostuõigusega müügilepingu – sa müüd selle ajutiselt maha,” ütleb Hannes.
Harri Kuusik sai poja sõnul lepingust aru nii, et kui ta kuue kuu jooksul raha tagasi maksab, on tal õigus kinnistu tagasi saada.
Lepingus, mille Harri Kuusik oma poja sõbraga sõlmis, oli eraldi klausel: laenuandja ei tohi kinnistut kuue kuu jooksul maha müüa ega koormata ühegi hüpoteegiga. Pealtnäha tundus kõik turvaline.
Hannes Praksi sõnul selgus hindamisel, selgus, et kinnistu väärtus on 330 000, või detailplaneeringu olemasolul 660 000. Kinnistule oleks võinud ehitada kortermaja. "See on potentsiaalne arenduskrunt," ütleb ta.
Kõnealune notar aga lasi kinnistu edasi müüa ja selle ka hüpoteegiga koormata. Hannese isa ei saanud seega ka parima tahtmise juures kinnistut tagasi.
Notar Rober Kimmel tegutseb Tallinna kesklinnas. “Kuuuurija” ütleb, et notar unustas lepingusse panna märke, et kinnistut tohib müüa kuue kuu jooksul mitte kellelegi. “See oli kirjas seal, jaa,” ütleb Hannes.
"Lepingu sõlmimine kestis paar minutit kuskil valvelauas või eesruumides," kirjeldab Hannes. "Mingisugust selgitust või ohumärke ta küll ei väljendanud mu isale," ütleb ta.
Ehk siis kuigi notaris kinnitati, et kinnistut ei tohi kuue kuu jooksul edasi müüa, siis tegelikult pole sellel mingit kaalu, kui puudub keelumärk. "Ja seda kuuttuhandet neljasadat eurot pole ju meie saanud, vaid riik," ütleb Praks.
"Detailplaneeringuga kinnistu on väärt 660 000 eurot," ütleb "Kuuuurija. Täna on notar saanud trahvi 6400 eurot. "Ja seda pole ju meie saanud, vaid on riik saanud," ütleb Hannes.
"Kuuuurija" jaoks on kõige tähelepanuväärsem, et kuigi notar sai tehingu eest karistada, pole tehingut suudetud tagasi keerata. Samuti pole Harri Kuusik saanud mingisugust kahjuhüvitist.
Laenuandja müüs Harri Kuusiku kinnistu mehe teadmata edasi. "Ettevõttele, mille eesotsas on Margus Sahk," ütleb Hannes Praks. Lepingujärgselt on kirjas, et krundi eest maksti 20 000 eurot. Täna aga ei taha Harry Kuusik juhtumit enam kaamera ees lahata. Mis on mõistetav, kuna mees jäi ilma oma varandusest.
"Absurdne," ütleb Hannes Praks. "Ükski ettevõtja ei müüks oma kinnistut 20 000 euroga."
Hannese sõnul on lugu algusest peale haisenud. Notari juures anti ta isale tema huve kahjustav leping. Seejärel müüdi tema isa osa kõigest 20 000 euro eest edasi.
"Kindlasti nad olid teadlikud sellest, et kinnistu on kallim kui 20 000 eurot," ütleb Hannes Praks.
Aga kes siis oli ostja?
See mees oli endine riigiametnik Margus Sahk. Eelmisesse telesaatesse mees selgitusi andma ei tulnud. "Oma lähedastele ja sõpradele olen olukorda selgitanud," ütleb Margus.
Sahk maalib "Kuuuurijas" endast aga ohvri. Tema sõnul kaotas ta eelmise saatekajastuse tõttu töö, ja peab seda ülekohtuseks. Ometi sai mees kinnistu endale vaid 20 000 euro eest.
"Harri Kuusikust ma ei tahaks üldse rääkida," ütleb Sahk. "Temaga ma pole kunagi kohtunud, temaga rääkinud ja talle hinnanguid ei tahaks anda," ütleb Sahk.
Umbes sel hetkel pakuti Sahale kinnistu sõbralt ostmise võimalust, aga see oli juba koormatud 300 000 eurose hüpoteegiga. See tähendab, et Kuusiku sõbra poeg oli krundi juba kokkulepet rikkudes pantinud. Kokkulepet tehes polnud kinnistu enam suurt midagi väärt.
See tähendab, et keegi oli juba arvanud, et kinnistu sobib 300 000 euro tagatise väärtuseks.
Kuidas sai Sahk enda kätte sadu tuhandeid maksva kinnistu Nõmmel?
"Noh, seda te sate avalikest andmebaasidest kontrollida, mis need kinnistud väärt on," ütleb Sahk. "Hindamine on tehtud valedel eeldustel."
Täna on Harri Kuusik ja tema poeg Hannes Praks kinnisasja pärast taas kohtus. Ning soovivad notar Robert Kimmelilt ja Harri Kuusiku poja ettevõttelt neile tekitatud kahju hüvitamist.
Kommentaarid (0)