Edgar Savisaare kaasteelised räägivad juubilarist. Eiki Nestor: ta soov on olla suure võimuga president. Villu Reiljan: Savisaare armastajaid on rohkem kui tema vihkajaid (5)

Edgar Savisaar on nagu põlismets, nagu 5G-võrk, nagu Rail Baltic, nagu Eesti-Vene piirileping. Vähe on neid, kel pole tema kohta kindlat arvamust, käputäis on neid, kes teda tunnevad. Pühapäeval 70aastaseks saav Edgar Savisaar on elanud poole oma elust avalikkuse teravdatud tähelepanu all. Sellesse aega on mahtunud hiilgavaid triumfe ja masendavaid põrumisi. Millal on aga ta olnud õnnelik? Ja mis ikkagi tegi Savisaarest Savisaare ehk tuhandete poolt jumaldatud ja tuhandete poolt vihatud poliitiku? Siin on mõned pakkumised.

„Edgar Savisaar oli õnnelik siis, kui ta oli tõusulainel. Talle kohutavalt istus Rahvarinde loomine, kogu edasine poliitiline võitlus ja lõpuks peaministriks saamine,“ arvab kauaaegne kaasteeline Siim Kallas. Täpsustades: „Õnne tipp ei olnud mitte ainult peaministriamet ise, vaid sinna tõusmine. Ta tõsiselt nautis protsessi: kuidas ta juhtis rahvast ja kuidas kogu aeg läksid asjad selles suunas, et ta kerkib aina kõrgemale ja kõrgemale. See oli tema hiilgeaeg.“

„Tema tegelik soov on olla Eesti president.“