GALERII | „Naabrist parema“ võitjad Eero ja Mari-Anne: uskumatu, et vaatajad meid viimaselt kohalt võitjateks hääletasid!

Kolmapäeva õhtul jõudis finaalini järjekordne naabrisaade, mille võitsid seekord Eero (29) ja Mari-Anne. Auhind oli sedapuhku vinge – võistlejad ehitasid konteineritest omale majad ning võidupaar saab maja täitsa endale! „Ma olen siiani täiesti šokeeritud,“ tunnistab ka Eero vahetult pärast saadet. „Kui kaotasime napilt naelamängu ja jäime rosettidega viimasele kohale, kartsin, et ongi läbi (saate jooksul jagati osalejatele kuldseid rosette, mis olid finaalis väga väärtuslikud punktid. Finaalis tuli võistlejatel läbida ka naelte toksimise mäng, mille võitja sai veel ühe kuldse roseti. Selle mängu järel olid Eero ja Mari-Anne enne publikuhäälte liitmist neljandal ehk viimasel kohal – toim.),“ sõnab Eero. Kui publikuhääled juurde liideti selgus kaks superfinalisti, kelleks olid Eero ja Mari-Anne ning õed Kätud. Kamraadid Aare ja Urmas ning paarike Kristjan ja Marleen pidid edasisest võistlusest suu puhtaks pühkima. Superfinaalis löödi hääled nulli ning võitja otsustas puhtalt publikuhääletus, mis uuesti käima läks.

Oodata on rahvarohkeid saunaõhtuid

„Arvasime, et superfinaalis on Kristjan-Marleen ja Urmas-Aare. Meie jaoks kukkus see päev välja hoopis teistmoodi, kui arvasime või ootasime,“ tunnistab Mari-Anne ja ütleb, et saate teebki ägedaks just see, et sa ei tea kunagi, mis juhtuda võib. „Selles mõttes on kõva tunne. Inimesed võib-olla arvavad, et me eeldasime kogu aeg, et saame edasi ja ma ei ütle seda suusoojaks, aga me kahtlesime. Igaühel on oma nišš, pluss ja mingi kontingent inimesi selja taga. Selles mõttes oli võit täiesti ootamatu ja ma ei suuda siiani uskuda, et inimesed suutsid meid neljandalt kohalt võitjateks hääletada,“ räägib Mari-Anne. „See tähendab, et meil tuleb väga palju külalisi ja oodata on suuri saunaõhtuid,“ naerab ta. „Sauna ei saa välja lülitadagi, graafiku alusel mahutame kõik ära,“ naerab ka Eero.

Paarikese sõnul oli suurimaks väljakutseks nende jaoks plaatimine. „Nüüd sain ma seda palju harjutada, see oli hea kogemus,“ ütleb Eero. Mari-Anne lisab, et keeruline oli ka see, et lühikese aja jooksul tuleb saada kvaliteetne tulemus, mis rahuldaks kohtunikke ja oleks ka selline, kus tahaks ise elada. „See on esimesest päevast olnud meie konteiner, me pole seda ehitanud kellelegi võõrale, oleme sinna sisse pannud kogu oma hinge. Saatetegijad küll ütlesid alati, et peab olema plaan A, aga kui näete eelarvet, on plaan B. Saame öelda, et me ei teinud oma projektis ühtki järeleandmist, ei kasutanud kordagi plaan B-d ja sellise eelarvega on täiesti võimalik toime tulla, raha jäi ülegi,“ räägib Eero.

Kõige rohkem on võitjad rahul oma konteinermaja köögiga. „See on kogu pinnakasutuse peale kõige õigem asi. See on köök, millest oleme oma kooselu jooksul kogu aeg unistanud, kuid on alati jäänud kaugeks unistuseks – oleme elanud üürikorteris, kuhu ei taha nii palju investeerida. Siia paiskasime me sõna otseses mõttes kõik oma unistused sisse.“ Negatiivse külje pealt toob Eero välja kahe konteineri praeguse ühenduse. „Meil on seal hetkel ajutine lahendus, aga peame hakkama mõtlema, milline saab see olema lõplikus pesitsuspaigas.“ Naabrid ehitasid oma konteinermaju Ülemiste linnakus suures angaaris ning ajutine kinnituslahendus on praegu just seetõttu, et konteinerid tuleb ükshaaval angaarist ka välja saada. „Selleks peavad nad olema kergesti lahtivõetavad. Maja on küll teisaldatav, aga kohapeal ei plaani me seda liigutada, seega ehitame tulevikus nad omavahel kinni ja viimistleme ilusti ära.“

Maatükk maja jaoks on olemas

Kamraadid Urmas ja Aare on saate jooksul pidevalt rõhutanud, et kuna nende majas pole kasutatud kipsi, ei too ka konteinerite liigutamine kahjustusi kaasa. „Erinevalt Aarest ja Urmasest on meil kipsist maja, ehk seal on vaja väga palju remonti teha, kui see ükskord ära liigutatakse,“ naerab Mari-Anne, kuid ei tee asjast suurt numbrit. „See krunt, mille leidsime, on üks idüllilisemaid paiku, mida ma üldse Eestis näinud olen – samal krundil on veel teine pere, kellel on neli last, lisaks on neil platsil kümme hobust,“ õhkab Mari-Anne, et nende kuueaastane poeg Aleksander saab tulevikus samuti naabritega mõnusalt ringi mütata.

Oma maja plaanisid Eero ja Mari-Anne kohe alguses viia Otepääle, kus Eero töötab. „Sattusin oma kolleegiga paar nädalat tagasi rääkima, et me otsime maad. Tema on pikalt Otepääl elanud ja uurisin, kas ta teab kedagi, kes müüb,“ räägib Eero. Sealkandis olid müügis aga liiga suured maatükid. Lõpuks jõudis jutt sinnamaale, et kolleeg otsustas perele oma maatükil eraldada nurgakese, kuhu oma kodu sisse seada.

Eero, Mari-Anne ja Aleksander on suured rändurid – reisikihk on neid viinud nii Austraaliasse telkima kui ka Aasiasse vabatahtlikule tööle ja seljakotiga rändama. Oma rännuaegadel elas pere Euroopas ringi sõites kuude kaupa eriti kitsal pinnal - oma kätega elamuks ehitatud kaubikus. Konteinerisse kodu ehitamise plussiks on naise sõnul väike ruum, mis pressib õue avastama ja ühtlasi ei lase liiga palju asju kokku kuhjata. Enne võistlust harjutasid nad remonditegemist igal võimalusel – remontisid oma üürikorterit ning kui sõpradel oli vaja abi elektri-, toru- või maalritöödel, pakuti end aga aina appi.

Muide, võit tuli perele tõeliselt õigel ajal – Eero tähistas eelmisel nädalal sünnipäeva ning Mari-Anne sünnipäev on tulemas nädalavahetusel. „Eero küsis: „Mis sa mulle kingid? Mina kingin sulle maja!“ ja ma ütlesin, et teeme siis nii, et ma kingin sulle ka maja,“ naerab Mari-Anne. „Nüüd ongi tore kingitus teineteisele.“