(Illustreeriv foto.)Foto: ALDO LUUD
Eesti
26. mai 2020, 00:14

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tuulispasad eri paigus Eestit laastasid

„Ragin, mürin, nagu kuulipildujast oleks lastud. Lehmadelgi oli hirm nahas, karjusid, olid ärritunud,“ kirjeldas Järvamaa Kurisoo farmi lüpsja 2003. aasta mais, kui tuulispask ehk peenema nimega tromb oli üle käinud, laudalt aknad eest kiskunud, osa katusest maha rebinud ja sarikad puruks peksnud. Möll oli kestnud viis minutit ja jõudnud ka lauda lähedal seisnud autolt tagaklaasi viia.

Keeristorm käis Kurisool äikesega kaasas, kuid see pole Eestis kuigi tavatu. Nii juhtub mitu korda aastas. 

Ka 2003. aastal oli napp nädalapäevad hiljem, 26. mail, uus laastav äikesetorm kohal. „Jahe parasvöötme õhumass tõrjus idapiiri taha eelmisel päeval Eestini tõusnud troopilise õhumassi. Eriti võimsad äikesepilved arenesid 26. mai hilisõhtul ning nende laastav õud tabas seekord Jõgevamaa ja Tartumaa piirialasid Saadjärvest kilomeeter lõuna poole ja Patastest kaks kilomeetrit lõuna poole. Purustuste järgi otsustades võis tegemist olla keeristormi ehk trombiga,“ võttis hiljem kokku sünoptik Merike Merilain. Fotodelt on näha, kuidas metsatukkade asemel oli alles vaid tühi põld, mida ehtisid maha langenud puud. Tuul viis Eestis rivist 127 alajaama ning pikne süütas neli tulekahju.

Pärnus aga piirdus kõik paari vihmatörtsu ja natuke tugevama tuulega. Keeristorm on ikka paikkondlik nähtus, kui äikesepilv on õhu üles imenud ja see tuleb ägedalt ülevalt alla tagasi.