DIREKTOR: Eduard Toman on vene kultuurikeskuse direktor viimased kolm aastat. „Tööd jagub,“ ütleb ta. Administratiivtöö kõrvalt püüab ta hea seista ka kultuurikeskuse kunstilise taseme eest.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
25. mai 2020, 00:01

Eduard Toman: „Fantastiline tunne on olla 60aastaselt noor isa, sest veel viis aastat tagasi arvasin, et ma ei saagi lapsi.“

„Fantastiline tunne on olla 60aastaselt noor isa,“ lausa õhkab näitleja, lavastaja ja muusik Eduard Toman, kes tähistab täna oma 60. sünnipäeva. Abikaasa Anna on mehest noorem ei rohkem ega vähem kui 32 aastat ning nende peres kasvab kolme aasta ja seitsme kuu vanune Adriana.

„Fantastiline tunne on olla 60aastaselt noor isa,“ lausa õhkab näitleja, lavastaja ja muusik Eduard Toman, kes tähistab täna oma 60. sünnipäeva. Abikaasa Anna on mehest noorem ei rohkem ega vähem kui 32 aastat ning nende peres kasvab kolme aasta ja seitsme kuu vanune Adriana.

Korraks läheb Tomani pilk kaugusse ekslema, justkui mõeldes, kas järgnevat öelda või mitte. Teeb aga siis lausa ehmatava ülestunnistuse: „Veel viis aastat tagasi arvasin, et ma ei saagi lapsi. Olin küll 25 aastat abielus teatrikunstnik Marianne Kuurmega, kuid tütred, keda me koos kasvatasime, ei olnud minu omad. Nad on Marianne lapsed tema esimesest abielust. Kui me tutvusime, oli üks neist eelkooliealine, teine seitsme- või kaheksa-aastane. Hiljem, kui juba neil endil lapsed sündisid, olin ma kogu hingest vanaisa eest. Tõsi, ma ei olnud bioloogiline vanaisa. Seda enam on nüüd imeline olla noor isa.“

„Anna sai just üle-eelmisel nädalal 28, aga meil on väga palju ühist ja pealegi olen ka mina noor,“ naerab Toman. „Anna on teatriteadlane, hariduse omandas ta minu sünnilinnas Harkivis. Peale 50. eluaastat juhtus aga minuga midagi kummalist, hakkasin korraga oma kodulinna taga igatsema. Ja nagu näha, ei olnud see põhjuseta. Kui oli võimalus sõita Harkivisse teatrifestivalile, ei mõelnud ma hetkekski. Tahtsin näha kodulinna. Seda, et võiksin seal kohtuda kellegagi, kes mu elu kardinaalselt muudab, ei osanud ma ka unes ette näha. Olin siis festivalil ja ühel õhtul vaatamas etendust näitlejate majas. Pärast etendust oli arutelu… ja siis korraga! Üks pilk, üks sõna ning ma sain otsekohe aru, et minu vastas istub inimene, kellega on millestki rääkida. Ma olin müüdud mees.“ Toman ütleb, et see oli armastus esimesest silmapilgust. Kas särin oli vastastikune? „See pani mind kõige rohkem imestama. Endast saan ma aru, Annast aga mitte,“ muigab mees, tõsineb siis justkui korraks, tõuseb tugitoolist ja jääb mõtlikult oma kabineti aknast välja vaatama.

Edasi lugemiseks: