Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestist kiiresti sai kuulus moemaa

Loomulikult olin ennast üle hinnanud. Pärast lühikest vestlust ronisin alla tagasi sama targana, kui läksin.

Aga ma olin teraselt ringi vaadanud. Näinud lähedalt moemaailma uhkuse ära.

Tallinna moemaja oli veel noor ja värske, alustanud oma kuldaega 22. mail (teistel andmetel 16ndal) 1957. Nende Estonia kontserdisaalis korraldatud moenäitused olid rahvast nii tulvil, kui vähegi andis olla. 60. aastate alguses juba kümnete tuhandetena trükitud Siluett oma kuulsate esikaanetüdrukutega kaunistas vaat et iga naise lugemislauda. Lõikelehed olid agarasti tarvitusel, et kodus kleite-kostüüme õmmelda. Juba oli moemaja käinud ka Brüsseli maailmanäitusel ennast tutvustamas.

Röögatu uudsuse, miniseeliku, tulekuni jäi veel mõni aasta aega. Esialgu pidi seelik veel kolm-neli sentimeetrit allapoole põlvi olema. Modelliks käisin ennast pakkumas küll, aga toonasest meestemoest ei mäleta enam mõhkugi.