Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas preestri pärandus pidi aitama tõde levitada 

Tõnis Erilaid, 21. mai 2020, 00:03
Foto: Tiina Kõrtsini
Enam-vähem kõik Eesti ajalehed avaldasid 1938. aasta juunis sõna-sõnalt ühesuguse teate pealkirjaga: „Suur pärandus „Tõelaste liidu“ asutamiseks. Preester jättis 12 300 krooni oma maailmavaate levitamiseks.“

Pärandaja oli Jakob Vaarask (Varrask), kes oli Vormsil pikki aastaid preestriks. Õigeusulisi oli saarel küll üsna vähe. Neid andis kahe käe sõrmedel üles lugeda, aga ta pidas agaralt kirikutalitusi ning kirjutas selle kõrvalt kirikuloolisi („Lehekülgi Vene kiriku ajaloost“) ja filosoofilisi töid ning ka luuletusi. Neis sisalduvaid vaateid pidigi sihtasutus „Tõelaste liit“ levitama ja ühtlasi preestri abikaasat ülal pidama. 

Paraku ei olnud õilsal tõeideel antud kunagi teoks saada. 1940. aasta kevadtalvel pidi Uus Eesti kirjutama: preester Vaaraski testamendi täitmisest ei ole midagi välja tulnud. Pärandus on sulanud kokku ja koormatud viimse piirini võlgadega. „Siseminister otsustas asja lõpetada ja soovitas, et testamendiga annetatud vara läheks mõne teise sihtasutuse juurde,“ teatab ajaleht, kuid tunnistab, et advokaat, kes pärandust hooldab, ei ole siseministriga nõus ja tahab ikkagi tõelaste sihtasutust ellu kutsuda.

„Jakob Vaaraski poolt maha jäetud käsikirjad, mille avalikkuse ette saatmist ta tahab näha, on esialgu antud kultuuriloolisesse arhiivi,“ teab Uus Eesti. Vaaraski paberid on tänini arhiivis ja sihtasutus loomata. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee