Tambet Tuisk: kui Vormsi Enn prillid eest võttis, oli tunda, et ruum on puhastunud

Tuisk ja Vormsi Enn said tuttavaks umbes kümme aastat tagasi läbi Sõpruse kino. „Mitte et ma teda palju tunneks, aga mingitel hetkedel ta saatis mulle mingeid vanu tekste, mille oli ise kirjutanud või filme-mõtteid. Rääkisime filmidest – sellel pinnal me kohtusime. Ta valis ühel hetkel neid inimesi enda kõrvale, kellega suhtleb. Müstilisel kombel  valis ta mu välja,“ mõtleb näitleja ühiselt veedetud ajale tagasi.

Ennule oli omane mõnus avatus. „Ta ei mahtunud ühtegi vormi ja see tegi ta väga veetlevaks inimeseks. Enn toimetas ja reageeris täpselt nii, nagu tema seest tuli. Sellist inimest oli mõnus vaadata, kes julges olla vaba,“ kirjeldab Tuisk sõbra olemust.

Vormsi Enn oli siit ilmast edasi liikudes 76 aastat vana. Või noor. Iga ei olnud talle oluline, muru ei olnud varem rohelisem.

Tuisk nõustub, et tagasi Enn ei vaadanud: „Kui välja arvata üks tekst, mille ta mulle oma kunagisest noorusajast saatis, üks näidend, siis mulle ei meenu, et ta oleks kunagi rääkinud minevikust. Talle meeldis olevikku ja realiteeti, seda maailma, omal moel pöörata ja sorkida. See on ümbritsevale väga huvitav lähenemine.“

„Enn oli parajalt üllatuslik tüüp. Ja tõenäoliselt on edasi, kus iganes ta nüüd on. Kunagi ei teadnud, kuidas ta võib mingile asjale reageerida. Käisime vaatamas samu kunstiteoseid, olgu need kaasaegsed etenduskunstid või vaatasime Sõpruses filme, pärast mida jäime rääkima. Arvamused võisid temalt tulla nii kardinaalselt erinevad,“ kirjeldab näitleja.

Tuisk meenutab üht konkreetset seika, kui sõpruses oli 60ndate-70ndate filmide retrospektiiv, kus teiste seas mängiti ka prantsuse lavastaja Jean-Luc Godard’i teoseid. „Ühe Godard’i filmi puhul läks ta poole seansi pealt minema. Pärast rääkisime, et miks. Enn ütles, et talle hakkas vastu see, kui palju inimesed seal suitsetasid,“ räägib Tuisk. „See, mida Enn kunstiteoses nägi, tekitas tal nii tugeva reaktsiooni.“

Avalikkuses figureeris Vormsi Enn ikka ja jälle päikeseprille kandes. Ühes harvas intervjuus selgitas ta, et inimese silmadest käib vägi välja. Pilgu lasi ta priiks end vabalt tundes.

„Tema prilliteema oli lahe. Kui olid mingid avalikud üritused, filmi esilinastused või muud, kus ikka said kokku ja rääkisid, tajus Enn ära hetke, kui õhk tema ümber puhastus ja ta võttis prillid ära,“ muigab Tuisk, kes ei küsinud Ennult kordagi, miks ta prille kannab. „Ühtpidi oli see mulle ka täiesti selge, ma ei pidanudki küsima. Aga hetkel, kui ta need eest võttis, tundsid ise ka, et ruum, kus viibime, oli puhastunud - keegi ei tahtnud enam midagi, inimesed said vabalt olla.“