Vahur Kersna (paremal) pilguga Põhjanaela otsimas. Vormsi enn teadis ka sinises taevas täpselt, kus täht paikneb.Foto: Kuvatõmmis / ERR
Viljar Voog 20. mai 2020 14:58
17. septembril 1990 sai Eesti laiem avalikkus esmakordselt tuttavaks Vormsi ennuga. Saate „Monoloog tundmatuga“ kolmas osa algas sinisesse taevasse osutava Vahur Kersna küsimusega: „Ja sa ütled, et Põhjanael on kuskil seal?“ „Ei, ta on täpselt seal!“ parandas enn, kes pidas kauget tähte inimolemise keskmiseks punktiks.

17. septembril 1990 sai Eesti laiem avalikkus esmakordselt tuttavaks Vormsi ennuga. Saate „Monoloog tundmatuga“ kolmas osa algas sinisesse taevasse osutava Vahur Kersna küsimusega: „Ja sa ütled, et Põhjanael on kuskil seal?“ „Ei, ta on täpselt seal!“ parandas enn, kes pidas kauget tähte inimolemise keskmiseks punktiks.

„Kõrge tara taga ennu Vormsi koduhoovis loojuva päikese müstilises valguses tehtud intervjuu paiskas mehe ühe õhtuga Eesti esinõia ning ajastu superstaari staatusesse,“ meenutab Kersna ise toonast kohtumist mehega, kes ise soovis, et tema eesnimi oleks kirjutatud ikka väikese tähega.

„Mul puudub piisavalt suur ego, et kirjutada oma nimi suure tähega,“ selgitas enn ise Kersnale 2008. aastal antud intervjuus.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad