„Veebruaris äkki Tiit Pruuli helistas, et kuule, Jaan, kas sa Bellingshausenile tahad minna. Ma ütlesin, et jah, võiks küll. „Kurat, kas juba kolme päeva pärast saad minna?“ Ma küsisin, et kui kauaks. „Kuuks ajaks!“,“ meenutab Jaan Tätte, kuidas ta pidi tegema mõnusa kevadtalvise tripi piki Lõuna-Ameerika rannikut. Koroona lõi aga plaanid segi, mehi enam maale ei lastud ja neil, kes juhuslikult pardal, tuli Bellingshausen koju tuua. Pühapäeva õhtul jõudis laev Läänemerele.

Kas on imelik ka Marko Matvereta merel olla?

Hah-hah-haa! Paar korda tõesti olen puudust tundnud või igatsenud, aga, ei, saan hakkama.