Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas karjapoiss Aaspere mõisa raha võltsis 

Tõnis Erilaid, 18. mai 2020, 00:16
Foto: Tiina Kõrtsini
Kogu tsaaririik oli kõmu täis, kui parun Dellingshausen lasi 1911. aastal oma Aaspere mõisas kohalikku raha trükkida. Mõisatöölistele kroonu raha ei antud. Need asendati neljakandiliste papitükkidega, millele löödi mõisa tempel peale ja kirjutati väärtus juurde.

Papitükkidega sai tasuda kõrtsis viina eest ja käia ostmas poes, mille omanik oli paruni silmis viisakas. Kõrtsmikule ja kaupmehele anti pärast mõisas papitükkide vastu ehtsat raha.

Ametivõimud ei teinud mõisarahale mingit takistust. Dellingshausen oli parajasti Eestimaa rüütelkonna peamees, kelle hõlma polnud kasulik hakata.

Tema eesmärk oli Aaspere tarvitajate ühisus välja süüa. Nende poodides ei saanud papitükkidega osta või kui need ka kogemata kombel vastu võeti, ei tunnistanud mõis ühisuse toodud papitükke ega vahetanud pärisrahaks.

Aaspere rahale tegi lõpu karjapoiss. Mõis oli mõne Varssavi pudukaubitsejaga kokku leppinud, et neilt võis Aaspere raha eest tellida näiteks uure, rahakotte, nööpnõelu ja muud odavamat kraami. Ühel päeval märkas mõisavalitsus, et neilt nõutakse rohkem raha, kui on papitükke välja antud. Asja uurides jõuti karjapoisini, kes oli kavalal kombel oma rahatrükikoja käima pannud ja suutnud Aaspere papitükke nii hästi järgi teha, et keegi ei märganud kelmust pikka aega.

Mis sa aga karjapoisilt võtad? Mõis otsustas, et paneb nüüd oma rahapaja seisma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee