Foto: Aldo Luud
Eesti
16. mai 2020, 00:13

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mõtteis vedurijuht rongiga merre kihutas

„Haapsalus juhtus rongiõnnetus, mis esimene sarnane Eestis. Rong kihutas signaalide ja märgutulede alt läbi neid tähele panemata jättes sarnase kiirusega, et pühkis tupiku lõputakistuse eest ja täie hooga merre sõitis. Vedurijuht ja kütja viidi arstide juurde, kus selgus, et nad mõlemad on alkoholi mõju all. Mehed seletasid end päris kained olevat. Viina võtnud eelmisel päeval Tallinnas,“ kirjutasid ajalehed 1926. aasta juulis.

Kohtusse  jõudis asi järgmisel aastal.

„Vedurijuht J. ja tema abi S. on need kuulsad mehed, kes Haapsalus mullu suvel rongiga merre kukkusid. Seejuures sai kaks vagunit raskemini, viis kergemini vigastada. Mõlemad mehed olnud joobnud, sõitnud liiga kiiresti, pole signaale tähele pannud. Mehed eitavad joobnud olekut, kuigi arst ja konstaabel seda tõendavad. Juht olla vaarunud, kui ta vedurilt maha tuli. Vedurist leiti ka viinapudel, aga mehed seletavad, et see olla teise meeskonna oma. Mis oli siis äparduse põhjuseks? Vedurijuht seletab, et ta olevat minutiks mõttesse jäänud ja seetõttu ei kuulnud signaali ja sõitiski merre. Abi S. kinnitab, et aurupidur pole töötanud, pole saanud vedurit seisma. Süüdi olevat ka umbtee ots ise, kus puudub liivavall. Kaitsepuud ei aita,“ kirjutab Rahvaleht 14. mail 1927.

Rahukogu mõistis mehed vastavalt kolmeks ja üheks kuuks tingimisi aresti. Raudteevalitsus ei nõudnud neilt kahjude korvamiseks raha.