Juhan Paadam Eurovisionist: kas lahkuv peaprodutsent tahtis tõesti minna ajalukku lauluvõistluse ärajätmisega? (3)

Ehkki kriisiolukorras ei tuleks kõne allagi, et osalejariikide delegatsioonid sõitnuks Rotterdami kohale, jäi siiski kaks võimalust, kuidas lauluvõistlus võinuks toimuda. „Esimene, kus delegatsioonid töötavad kodust, igaüks otse ja Rotterdam töötab otse, võtab asja kokku ja korraldab hääletuse,“ ütleb Paadam. „Teine võimalus oleks olnud kasutada videosalvestusi ja otse toimunuks hääletamine – minu jaoks olnuks see huvitavam lahendus kui see, et jätta lauluvõistlus ära ja teha selle asemel mingisugune saade. Ajalugu on näidanud, et kõik juubeleid tähistavad saated on toimunud, aga nendest ei ole midagi pihku jäänud, sest keegi neid eriti ei mäleta. Ehk ajal, mil ÜRO suudab rahvusvahelisi asju klaarida video vahendusel ja sümfooniaorkestrid suudavad netis mängida ja sünkroniseerida oma tegevust, siis mulle tundub, et Eurovisioni puhul võinuks leida lahenduse, mis kajastanuks meie aega.“ 

Paadami hinnangul tuli ärajätuotsus kibekiiresti ja see on kummaline. „Tõsi, Eurovisioni ettevalmistuses on oma tsüklilisus ja mingil hetkel tuleb otsus teha,“ lisab ta. „Kuid see otsus tuli pauguga ja kohe. Võib-olla tõesti väsis Jon Ola Sand lihtsalt ära? Kui kujundit otsida, siis see on juhtum, kus läksime teatrisse vaatama „Figaro pulma“, aga meile näidati selle asemel „Sevilla habemeajaja“ ühte vaatust. Kahtlemata on arusaadav, et pandeemia on korraldanud suure ebameeldivuse, ent ometi oleks ajaloo 65. Eurovisioni lauluvõistluse pidanud minu arvates ühel või teisel viisil siiski korraldama.“