Üritused

Jüri Pihel: Eurovision loodi kiusuks Itaalia lauluvõistluse vastu 

Toimetas Terttu Jazepov, 14. mai 2020, 12:16
Jüri PihelFoto: Robin Roots
„Lauluvõistluses, kus igale riigile on antud kolm minutit, kaob riikide suurus ja näiteks vastuolu Inglismaa või kääbus-Eesti vahel ning kõigil on võimalus võita,“ ütleb Eurovisioni üks maaletoojaid Jüri Pihel.

Pihel tunnistab „Vikerhommikus“, et üritus tekitab veel tänapäevalgi temas suuri emotsioone. „Kogu asi on kõik need aastad vastu pidanud tänu sellele, et ühes ürituses on koos kõik, mida televisioon peaks endast parimatel hetkedel kujutama. See on kohe, nüüd ja praegu ning unikaalne otse-eeter. Ükski teine meedia ei anna tänaseni tunnet, et kogu maailm istub korraga teleka ees.“

Samal teemal

Ta räägib, et Eurovisioni lauluvõistlus loodi 1956. aastal kiusuks Sanremo festivali vastu. „Sanremo oli Lõuna- ja Kesk-Euroopat tõsiselt mõjutav Itaalia lauluvõistlus, mis jõudis tol ajal järellainetustega isegi Nõukogude Liitu. Kuna itaallased ei andnud šveitslastele otseülekandeks õigusi, mõtlesid Šveitsi mehed kiusuks, et panevad siis ise lauluvõistluse kokku. Võistlus algas vaid mõne riigiga, aga sai kohe kultusliku vundamendi alla.“

Jüri ütleb, et Eurovision on ajas paljuski muutunud. „Vähenenud on estraadimuusika tähtsus. Mida aeg edasi, seda rohkem killustuvad auditoorium ja inimeste huvid ning tänapäeval on raske öelda, et on üks kindel muusikavool, mida kõik maailmas kuulavad. Mida aeg edasi, seda rohkem on maitseid. Kui Eurovision algas, oli esimesed paarkümmend aastat vaieldamatult enim müüv ja inimesi kõige lihtsamalt ühendav muusika suure orkestriga esitatud hingestatud estraadimuusika.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee