Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas esimest küüditamist ette valmistati

Määrust asuti ellu viima täpselt kuu aja pärast. See nägi ette, et viieks kuni kaheksaks aastaks tuleb saata laagrisse ja seejärel 20 aastaks asumisele NSV Liidu kaugematesse  piirkondadesse kõrged riigiametnikud, endiste „kontrrevolutsiooniliste“ parteide agarad liikmed, politsei ja vanglasüsteemi juhtivkoosseis, aga ka ohvitserid, reapolitseiametnikud ja vangivalvurid, kui nende kohta on kompromiteerivat materjali kogutud, suurmaaomanikud, vabrikandid, kelle firma aastakäive on üle 200 000 lati ning kaupmehed aastakäibega üle 150 000 lati. Millegipärast kasutati varanduse määramiseks Läti rahanimetusi. Alles hiljem on käsitsi juurde kirjutatud, et üks latt tuleb lugeda võrdseks 0,9 krooniga.

Väljasaatmisele kuulus ka kriminaalne element ja kergete elukommetega naised ning esimese kategooria väljasaadetavate ning metsavendade pereliikmed ja ülalpeetavad. 

Tegelikult sattus 1941. aasta juunis välja saadetute hulka ka majaomanikke, haritlasi, jaamaülemaid jt. Täisjõus mehi oli küüditatute hulgas alla viiendiku. Laste (suisa 29 protsenti), vanurite ja naiste Siberi laagritesse saatmine näis olevat ülekaalukas eesmärk.