Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas koolilapsed kohtukulli ette tiriti 

Tõnis Erilaid, 13. mai 2020, 00:08
Foto: LAURA OKS
„Vanglas istuvad kolm kooliõpilast Haapsalust, keda süüdistatakse Nõukogude lipu maharebimises möödunud oktoobris,“ oli oma allikaist kuulnud ja kirja pannud Stockholmi Eesti Päevaleht 29. aprillil 1981. Noored tõmbasid lippe maha otse toonase NSV Liidu konstitutsioonipäeva eelõhtul. Ajaleht kirjutab neist kui poliitvangidest. 

Kohtu ette viidi kümmekond punalippu maha rebinud, rannas laternaid lõhkunud ja pinke merre loopinud noored 13. mail. Kõik need kolm olid muide keskkoolitüdrukud. Ilmselt oli noortekambas siiski ka poisse. Neiud üksi poleks selle kõigega – roniti ka Ernst Enno ausamba otsa – lihtsalt hakkama saanud.

Tavaline rajoonikohus seekord ei kõlvanud. Asja arutas ülemkohus. Süüasja nimetus oli tõsine: kuritahtlik huligaansus ja riigilipu teotamine. Noortega oli tol sügisel mujalgi häda. Tallinnas oli süütust jalgpallimängust kasvanud noorsoomäss. Noortest tuleb jagu saada, otsustas partei ja nõudis karmust.

New Yorgis ilmunud Vaba Eesti Sõna teatas (Eesti NSVs hoiti kõik sarnased asjad saladuses): „Haapsalu keskkooli naiskasvandike osas on selgunud, et 1980. aasta oktoobris nõukogude lippude mahakiskumise pärast vastutusele võetud Kullat, Inget ja Riinat karistati 13. mail 1981 riigilipu teotamise pärast igaüht pooleteiseaastase sunnitööga tingimisi kaheaastase katseajaga. Kulla ja Riina elavad Haapsalus, Inge Haapsalu lähedal.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee