Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tartu pooleks sajandiks Reimanita jäi

Siis läks kiireks. 28.aprillil kadus Kalevipoeg. Samal päeval kuulutas Edasi, et püsti jäi veel kodanliku natsionalismi ideoloogi Villem Reimani mälestussammas Toomemäel. Jälle ei viivitatud: 11. mail kisti ka Amandus Adamsoni tehtud Reimani kuju maha.

EÜSi asutajaliige ja sinimustvalge lipu pühitsemisel osalenud Reiman, Kolga-Jaani kirikuõpetaja, võitles venestamise vastu ja oli karskusliikumise juht Eestis, noomides karmilt igasugust kõlvatust. Ta aitas Jaan Tõnissonil Postimeest osta, juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ja oli ka Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutajaid ning juhte.

1922. aastal asutati tema mälestuse jäädvustamise komitee, kelle korjatud rahaga avati esmalt Reimani hauamonument Kolga-Jaanis ja 1931. aastal ausammas Toomemäel. Kui nõukogude võim selle maha kiskus, jäi plats tühjaks, kuni sel sajandil Matti Variku taastatuna oma pea kahemeetrises kõrguses (pluss vähemalt sama kõrge graniitalus) Toomemäele tagasi jõudis. 

Samba uuel avamisel ütles Lennart Meri, et meenutades ja tänades Reimanit tugevdame oma iseseisvust.