Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas armastus viis „riigi julmima kuritööni“ 

Tõnis Erilaid, 9. mai 2020, 00:14
Foto: PantherMedia/Scanpix
Kõlavat uudist ei saa lasta raisku minna, otsustas Postimees, kui avaldas 9. mail 1927 südantvapustava teate jõhkraimast ja julmimast kuriteost vabariigi ajaloos, mis olla toime pandud Tartus Filosoofi tänava nurgamajas.

Rikka suurkaupleja T. tütar Irma Armilde olla „võimsa kirega armunud“ Teodorisse. Vanemad keelanud tütrel üliõpilasega kohtuda, kes nende teada oli „linna suurim naistekütt ja võrgutaja“. Irma Armilde aga läinud tudengile ikkagi külla ja siis juhtunudki jube lugu.

„Nõdrameelsuses põlevate silmadega langeb Teodor neiu kallale, metsikus võitluses murtakse tütarlapse jõud. Hullumeelne topib talle rätiku suhu, seob kinni ta jalad ja käed ning heidab süütu tütarlapse küdevasse ahju. Ja tuli haarab oma ohvri punastesse leekidesse...“

Hiljem leitakse tuba laiali paisatult, uksed pärani. Teodor oli kadunud, aga ahju eest leidnud varem politseis töötanud kojamees poolpõlenud kondi. Algas juurdlus.

Lehejutt oli pikk ja värvikas, aga selle sabas trükkis Postimees kaks lühiteadet. Esimene kõneles, et poolpõlenud kondi tunnistas arst vasika tagumiseks sääreluuks. „Arvatavasti oli siis (Irma Armilde puhul) tegemist uputamisega või muu surmamisvahendiga,“ püüab ajaleht end veel kaitsta, kuid järgmine lühinupp kõneleb: „Irene Armilde elab. Arvatav mõrtsukatöö osutus süütuks külaskäiguks noorte inimeste vahel!“ Vanemad lubanud neil abielluda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee