LÄBI! Sellel 14. augustil 1945 Manhattan Times Square'il tehtud fotol suudlevad kirglikult USA mereväe madrus ja haiglaõde, kui New York tähistab II maailmasõja lõppu. Foto: Victor Jorgensen / AP Photo / U.S. Navy
Aigi Viira 8. mai 2020 19:53
„Kõige suurem II ilmasõjas osaleja ja selle võitja on laul „Lili Marleen“, sest selle loo käekäik on täiesti omaette lugu,“ lausub muusik Toomas Lunge, kes on koos ansambliga Lindpriid esitanud laule mõlemalt poolt rindejoont. „„Lili Marleeni“ tekst sündis I maailmasõja ajal, meloodia 1938. aastal. Lõpuks liikus see Saksamaalt Belgradi raadio kaudu liitlasvägedeni ja siis tehti ingliskeelne tekst. Lõpuks sõitis Marlene Dietrich USAsse ja käis seda lugu sõduritele laulmas. Terve maailm laulis põhimõtteliselt ühte ja sama laulu.“

Teist säherduse haardega laulu pole II maailmasõjast teada kui „Lili Marleen“, mis oma olemuselt on süütu armastuslaul. „„Lili Marleen'“ on absoluutne fenomen, sest alati, kui on mingid madinad, on lõpuks üks inimlik lugu kõige ühendavam asi – sõdurpoiss igatseb oma pruuti, kes ootab teda tänaval laterna all,“ tõdeb Lunge, et klassikalist armastuslugu oskasid laulda kõik. Kas siis saksa või inglise keeles, vahet polnud. Teine sarnane lugu, mis sakslaste käest tuli, aga pajatas siiski ainult armastusest, on olnud Wehrmachti marss „Erika“. „Seda armastati ka kangesti,“ ütleb Lunge. „Erika“ puhul on jällegi tegu lihtsa armastuslooga, mis passis 1930. aastatel ka marsilauluks, kuid tegelikult jutustas lugu siiski armsast tütarlapsest ja kodutanuma lilledest.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon