Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti
8. mai 2020, 00:12

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti NSVst sai Eesti vabariik

Eesti NSV viimane ülemnõukogu valiti 30 aastat tagasi, 18. märtsil 1990. Ei läinud paari kuudki, kui koguneti tegema olulist otsust, lähtudes juba varem kinnitatust, et Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt ei ole katkestanud vabariigi olemasolu de jure ja okupatsioon kestab tänini.

Oli 8. mai 1990, kui otsustati ENSV muuta Eesti vabariigiks, nurka heideti varasem lipp, vapp ja hümn. Sümboolikaseadusega määrati, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Kehtestati, et taas on elujõus 1938. aasta Eesti põhiseaduse esimesed kuus paragrahvi, mis muu hulgas kinnitasid: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ Otsus tekitas juriidilist segadust. 16. mail tuli võtta vastu seadus Eesti valitsemise ajutise korra aluste kohta.

8. mai otsus polnud Eestis kerge. See sündis teravas vaidluses Eesti kodanike komiteede liikumisega,  kes oli varem kutsunud ülemnõukogu valimisi boikoteerima muu hulgas seetõttu, et osaleda said okupatsioonivägedes teeninud sõdurid ja inimesed, kes polnud kinnitanud, et on Eesti kodanikud. Vastuseisu leevendamiseks lubas ülemnõukogu, et Eesti Komiteega kooskõlastatakse kõik Eesti riiklusega seotud põhiküsimused, loomulikult ka sellised, mis määravad riikliku staatuse.

Tegelikult ei tulnud koostööst suurt midagi välja eeskätt Eesti Komitee jäiga suhtumise tõttu.