VÕÕRSILE EI KIPU: Džässpianist Joel Remmel tunnistab, et Eestis on hea ja kindel töötada. Ta vajab tasakaalu hoidmiseks enda ümber lähedasi, mistõttu mõte üritada mujal läbi lüüa tundub isegi hirmutav.Foto: Erki Pärnaku
Inimesed
6. mai 2020, 17:05

Pärjatud pianist pajatab perekonnast, jalgpallist, Jumalast, töökusest ja andekusest

SUUR INTERVJUU | Aasta džässmuusik Joel Remmel: hetkel, kui valitakse muusiku karjäär, kukuvad ärilised kaalutlused kolinal kokku

„Võrreldes kolleegidega Soomes ja Rootsis on Eestis väga hea olla muusik, rääkimata veel suurema konkurentsiga riikidest. Saan tegeleda ainult muusikaga ja elan kenasti ära – see on suur privileeg, mille üle olen väga tänulik,“ tõdeb aasta džässmuusiku tiitliga pärjatud pianist Joel Remmel (30) ja tunnistab, et mõte minna võõrsile läbi lööma teda ei ahvatle. 

„Võrreldes kolleegidega Soomes ja Rootsis on Eestis väga hea olla muusik, rääkimata veel suurema konkurentsiga riikidest. Saan tegeleda ainult muusikaga ja elan kenasti ära – see on suur privileeg, mille üle olen väga tänulik,“ tõdeb aasta džässmuusiku tiitliga pärjatud pianist Joel Remmel (30) ja tunnistab, et mõte minna võõrsile läbi lööma teda ei ahvatle. 

Joel, mida sa praegu rohkem igatsed, kas publiku ees musitseerimist või jalgpalli mängimist?

Jalgpalli pole mänginud nii ammu, et ei oskagi hetkel igatseda. Aga neljapäeval (30. aprillil toimus Remmeli sooloalbumi „Live at Taff Club“ esitlus – K.T.) mängisin soolokontserdil virtuaalsele publikule. Aplausi puudumisest on räägitud palju, aga tegelikult polnud asi üldse hull. Ilmselt sõltub ka sellest, mida esitada. Mõni muusika ei nõua rahva aktiivset kaasaelamist ega kohalolu. 

Edasi lugemiseks: