Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlaste Soome vedaja surma mõisteti  

Tõnis Erilaid, 5. mai 2020, 00:11
Foto: Stanislav Moshkov
Eestist algas sõja ajal suurem põgenemine Soome 1943. aasta kevadel eeskätt veebruaris välja kuulutatud mobilisatsiooni eest. Aastakäikude 1918–1924 mehi nõudsid sakslased tööteenistusse, sõjaväe abiteenistusse või SS-leegioni. Kui varem oli Soomes juba üle 400 Eesti pagulase, siis aasta lõpuks oli neile lisaks üle lahe jõudnud vähemalt 2500 meest.

Ülevedamine oli tulus. Vahendaja teenis 2500 riigimarga kanti, millest suure osa maksis kalurile, kes oma paadiga inimesed üle viis. Samas oli see ohtlik. Sakslased takistasid Soome minekut igati.

Ajalehed kirjutasid Saksa erikohtus olnud protsessist ülevedaja Johannes R-i üle mai alul 1944. Eelmisel aastal oli ta septembrist detsembrini üle aidanud 150 inimest. Kinnitati, et R. oli ka tuntud sõjamajanduse kahjustaja, kes parseldanud odavalt ostetud piirituse kallimalt maha. Läbiotsimisel leitud tema elukohas 40 kilo kohvi. Peamine süü oli aga ülevedu. „Mitteusaldusväärsed ja poliitiliselt kahtlased inimesed võivad sel teel igasuguse kontrollita pääseda üle piiri. Kaebealuse poolt organiseeritud salavedu on eriti ohtlik riigile,“ tsiteerib Järva Teataja prokuröri.

„Saksa erikohus mõistis Johannes R-i kui rahvakahjuri organiseeritud inimsalaveo pärast surma,“ kirjutab Virumaa Teataja 6. mail 1944. Kohtu esimees ütles lõppsõnas, et tuleb olla range, kui tegemist on äärmiselt ohtliku kuriteoga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee